Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt“ „Mingem üles mägedele“ Soome keele õpetus I-II Surm Suri 16. mai 1890 Surma põhjuseks oli südamerabandus Veska põrm maeti Tartus Raadi kalmistule Huvitavaid fakte Veske käis suviti murdeuurimisreisidel Ta on elanud ka Soomes, Ungaris ja Venemaal C. R Jakobsoni ...
Oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Referaati antul teemal ajendaski tegema uudisimu, et teada saada, kes siis oli see tark mees ja mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 18741885 oli ta 3 Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 18851886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse
tingimused. Eelärkamisaja ja ärkamisaja vanemad tegelased kroonikaid ja autobiograafiaid ei kirjutanud, seda tegid nooremad tegelased, kelle mälestused avaldati hiljem.11 1911. aastal avaldas eesti ajalooteadusele alusepanija Villem Reiman programmilise üleskutse ,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912. Aastal ilmusid Heinrich Rosenthali mälestused rahvuslikust liikumisest, 1914. Aastal Martna Eesti külaelu arenemisest, 1915.1916 ilmus teos 30 isiku mälestustest Mihkel Veskest ja Johann Voldemar Jannsenist jm.12 Kõik mälestused pole aga jõudnud trükki, käsikirjadena ja mälestuskatketena on need talletunud perekonnaarhiivides, mitmesuguste dokumentide kollektsioonides ja perekonnakroonikates. Memuaare ilmus juba esimesel iseseisvusajal, peamiselt 1905 aasta revolutsioonist, maailmasõjast ja iseseisvusvõitlusest. Ainuüksi aastail 1917-1937 ilmus mälestusi üle 120 eri nimetuse omaette trükistena, eriti intensiivselt 1930. Aastatel, mitme autori mälestused