veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused. Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 50 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 20 jõevähki. 2015. aastal oli neid ettevõtteid 54, neist kalakasvatuses 32 ja jõevähikasvatuses 22. i https://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/kalakasvatus.html ii http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1190
inimest ja see on püsinud suhteliselt stabiilsena. Vesiviljeluse põhitegevus nõuab enam füüsilist jõudu, mistõttu moodustavad suurema enamuse töötajaskonnast mehed. Vesiviljelustoodangu tõusu ja uute ettevõtete sisenemisega sektorisse ei toimu tõenäoliselt suuri muutusi tööhõives, raskusi võib tekkida abitööjõu leidmisel, kuivõrd vesiviljelusettevõtted asuvad tihti eemal linnadest ja kohaliku elu tõmbekeskustest. 8.4. Toetatud investeeringud Vesiviljelussektoris rakendatavate meetmete eesmärk on olnud siseturuvajaduse ulatuses kalakasvanduste arendamine. Euroopa Kalandusfondi 20072013 54 rakenduskava meetmega 2.1 "Vesiviljeluse investeeringutoetus" toetati uue vesiviljeluskasvanduse püstitamist või olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosüsteemide rekonstrueerimist. Meetme 2.1 raames on 2012. aasta lõpuks toimunud kaks taotlusvooru, mille kohaselt on enamus
annaabi.ee 
