tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis- ja turustusvõimalusi. Eesti kalakasvatuse ja vähikasvatuse toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad aastas 400 tonni kasvanduse kala ja vähki. Sektori kasvule ja jätkusuutlikusele on otsustav toodete konkurentsivõime turul. Täpsemalt hind ja kvaliteet võrreldes importtoodete( peamiselt Norra lõhe) ja ka asendustoodetega. Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus Köögivilja kasvatamise pinnad on Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Ettevõtteid, kus tegeleti puu- ja köögivilja ning marjade töötlemisega, oli 2003. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja
puuduvad tõumaterjali paljundavad keskused. Eestis on tehnoloogiliselt hästi varustatud veterinaarlaboratooriumid ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna näol on tegemist teadusasutusega, mis tegeleb kalakasvatuse eriala õpetamise ja teadusuuringutega. Lisaks on võimalus õppida Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvatuse eriala. Siiski ei ole Eestis vajaliku väljaõppega ihtüopatolooge kalahaiguste diagnoosimiseks, kellelt saaksid vesiviljelejad nõu küsida. Samuti puudub Eestisse kasvatamiseks sissetoodavate kalaliikide ja sissetoomisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks vajalik karantiinikeskus. 55 8.6. Vesiviljelussektori SWOT Tugevused Nõrkused 1.Kõrge tehnoloogiline tase 1.Oskuslike spetsialistide puudumine 2.Vee ja maaressursi olemasolu (sh 2
annaabi.ee 
