maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid metsad, kus leidus palju putukaid, lendasid ringi hiidsisalikud e.saurused. Nendest iidsetest aegadest on pärit täna - päeva tähtsaimad kütteained. Mida tänapäeval kaevandatakse allmaa- kaevandustes ja avakaevandustes. 3. Maa kuju ja ehitus Esmakordselt oli selge ja ümberlükkamatult tõestatud,et Maa on kerakujuline ja ümber
tuleviku ja selle muutmise kohta. 2.2.1. Vaadeldavate alade varasemad ökosüsteemid ja nande kasutus. Arussaare oja käärusid kasutati heinamaadena. Alal, kus praegu on pesa asus looduslik männinoorendik. Männid kasvasid aasta aastalt üha suuremaks. Nii kaugel asuvaid heinamaid ei peetud enm vajalikuks ja ojakäärudesse kasvas võsa. Mitmed aastad ei toimunud seal mingit tegevust. Kraavid on loodud1970.aastatel vesistele ja seetõttu kasutuseta olnud aladele. Rajati mitmed kraavid, mis suubuvad ühte suuremasse, see viib üleliigse vee Navesti jõkke. Tänu neile kraavidele maad kuivenesid ja sealsetele aladele loodi uudismaa, mis võeti kasutusele karja- ja heinamaadena. Ümberkaudsed metsad kuivenesid samuti. Kõik oli hästi. 2.2.2. Kobraste elutegevuse tagajärjel aset leidnud muutused. Praeguseks on Arussaare oja käärul paiknenud männinoorendikust alles jäänud vaid kuivanud
kuskil turismi tehakse. Pärnus ei ole üleujutused õnneks suvel ja need on ka väga hästi ette prognoositavad. Meil võiks ikkagi planeerida püsielanikud rannast eemale, kuid hooajalisi turiste see ei ohusta. Kui mõelda, millised majad said viga ja kus oli probleem, siis vanad, sajand tagasi ehitatud maakivist vundamendiga majad pidasid vastu, ainult uute puhul ei ole ehituslikult arvestatud üleujutuse ohtu. Esimesed asunikud teadsid väga hästi, et tuldi vesistele karjamaadele ja suhteliselt kasututele maa-aladele linna kõrval, mis olid sajandeid ohtlikud ja sinna ei tekkinud isegi mingit tahtmist midagi ehitada. Siis tuli rannapromeneerimise värk peale ja mindi edevaks. Tänu sellele makstakse ka lõivu. See on jällegi sisuline küsimus, et kui linn annab loa rannapiirkonda ehitamiseks, siis ta peab ka tutvustama taustsüsteemi, tegema hoiatuse või esitama erinõuded. See oleks avaliku sektori poolne vastutustundlik käitumine
annaabi.ee 
