Õigupoolest on palju üksteisele lähedasi kasepuravike liike. Kübaranaha värvitoon on helepruunist kuni tumeda tõrvapruunini. Kübaranahk lõppeb kübara servas ega ei lähe ega suru serva alla. Torukesed kübara alaosas paiknevad tihedalt ja poorid on väiksed. Mida vanemaks saab see seda rohkem vajub helehall allapoole. Jalg on suhteliselt pikk ja suhteliselt peenike. Selle pind on kaetud tumedate soomustega ja mõnikord ka tumedate teradega. Valge viljaliha on paks ja kübaraosa vesiselt pehme.Kasepuravikud on sellised seened mis kasvavad sagedasti. Nad on levinud kaskedega leht- ja segametsades, raiesmikel ja parkides. Kasepuravike hooaeg on väga pikk, kasepuravike levik võib alata juba suve algul.Kasepuravikud on söögikõlblikud, kasutuskõlblikud, mahedad söögiseened, aga kasvades valmivad kiiresti ja on tihti ka vägagi ussitanud. Kuigi väikesed, kõva viljalihaga kasepuravikud tasub küll üles korjata ja targalt tarvitada värsketeks seeneroogadeks. Liivatatik
kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte. Pruunid kuni mustad kõvad seemned paiknevad mitte vastavas seemnekambris nagu melonil või kurgil, vaid viljalihas laialipillutult. Viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett ja suhteliselt vähe suhkruid. Maitse vesiselt magus, läägevõitu, nõrgalt aromaatne. Arbuusisorte on palju. Suur osa neist on kasvatusmaades aegade jooksul välja kujunenud või aretatud ja kohalike nimedega. Tänu sortide erinevale valmimisajale ja maakera erinevates piirkondades kasvatamisele on arbuusid Euroopa turgudel saadaval aastaringselt. Ekspordiks eelistatakse väiksemaid, kuni 2,5 kg kaaluvaid arbuuse. Müüakse enamasti kaalukaubana, vahel ka tükiviisi või lõikudena. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis.
annaabi.ee 
