jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust saab reguleerida 211 juhtvardaga. Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktori eelisteks on uraani U-238 intensiivsem muundamine plutooniumiks, soojuskandja toimimine liigsete neutronite neelajana, kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8] Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käigus
liigkuumenemisel või ülemäärasel keemaminekul soojuslike neutronite kogus ning koos sellega reaktori võimsus suureneb (positiivne termiline ja mulliefekt); reaktori ebastabiilsuse teket peab välistama juhtvarraste sisseviimisel põhinev automaatne kaitsesüsteem, kusjuures osa juhtvarrastest (ligikaudu 10 %) peab olema pidevalt üleni reaktori aktiivtsoonis; - kaitsesüsteemi sätete tahtliku muutmise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talitluse ajal; - vesireaktorite korral kasutatava tugeva (enamasti, nagu eelpool mainitud, kahekordse) kaitseümbrise puudumine, mis tähendab, et reaktori kesta lekke või lõhkemise korral pääsevad radioaktiivsed ained takistamatult väliskeskkonda. Grafiitmoderaatoriga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumisulamist, mistõttu neid nimetataks