ümarpuidu pinnal eri mõõtmetega ümmarguste või ovaalsete avadena. · Tüüakus tüüakuseks loetakse tüükapalgi tüükaotsa laiendit, kui palgi tüükaotsa diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mõõdetud palgi diameetri vahe on üle 15 cm. Tüüakus võib olla probleemiks palkide pikisaagimisel saeraamides, kus tüüakusega palgid võivad saeraami kinni jääda. · Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused okaspuupalkidel aastarõngaste vahel. · Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on kasvavas puus tekkinud järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. · Võõrkehad metall, plastmass, kivid, liiv, süsi, kemikaalid jne, mis esinevad ümarpuidus.
siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Rikub puidu välisilmet, halvendab vee läbilaskvust, nõrgendab tõmbetugevust pikikiudu ja suurendab rabedust. Laiksus- maltspuidu paikne värvimuutus laikude ja vöötidena. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi
mõningate putukate tõugukahjustuste kinnikasvanud jälgi puidu kambiumikihis. Hajutatud väärsäsid paiknevad üksikult. Koondunud väärsäsid väärsäsid, mis on koondunud üksteisest läbipõimunult. Väärsäsi jäljed luitunud või tumedad vöödid spooni pinnal, mis tekivad kuni 1 mm sügavusel asuvast väärsäsist. Korduv maltspuit - mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit - tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega. Pargend - koorealuste puidukihtide (3...5 mm) värvumine punakaspruuniks või hallikaspruuniks nendel puuliikidel, mille koor on parkaineterikas (paju, tamm, kuusk jt.).
puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteeti mõjutavad saepalgi kvaliteedist lähtuvad omadused ja puidurikked nagu oksad, lõhed, mõlud, kaldkiulisus, ränipuit, vesipuit, palgisinavus ning aastarõngaste laius. Puidurikked halvendavad saematerjali kvaliteeti ja piiravad selle kasutamisvõimalusi. Töötlemisvigadest mõjutavad kvaliteeti poomkant, etteandemehhanismide jäljed, mehaanilised vigastused, lõikeriista jäljed jms. Saematerjal peab kõigepealt vastama tehnilise kvaliteedi nõuetele (omadused, mis on tekkinud saepalkide lahtisaagimise ja saematerjali töötlemise käigus ja kuivatamisel;
annaabi.ee 
