..,n-1). Määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju (s, p, d, f). Magnetkvantarv (ml;l,l-1,...,-l), määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni. Spinn(ms;1/1;-1/2), iseloomustab elektroni magnetilist momenti, näidates ära, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti. Elektron võib olla aatomis olla kahes spinnolekus, mida sageli tähistatakse kas , või ja . Nt: n=2; l=0,1;ml=-1,0,+1. 5. Kirjeldage vesinikusarnase aatomi 1s-, 2s- ja 3s-aatomorbitaalidel paiknevale elektronile vastavat elektrontiheduse jaotust ruumis. Joonistage vastavate jaotuste graafikud. Samal kaugusel on sama elektrontihedus. Sõlmpindade arv aatomorbitaalidel võrdub peakvantarv -1, mida suurem peakvantarv seda rohkem on sõlmpindasid...ja rohkem laialimääritud.... Joonis kaustikus! EKSAM VIST! 6. Kuidas ja miks erinevad vesinikusarnase aatomi ja mitmeelektronilise aatomi orbitaalid?
U 1, 2 = r1, 2 C = h =1 Ze 2 U 1t = - . r1, 2 MLK 6004 Kvantmehhaanika 46 52. Vesinikusarnane aatom 53. Vesinikusarnase aatomi lainevõrrand - h 2 (E - U ) = 0 2m 54. Energia pidevuse ja diskreetsuse sõltuvus potentsiaalist Energia spekter on pidev siis, kui potentsiaal on positiivne, diskreetne siis, kui potentsiaal on negatiivne. 55. Elektroni kvantarvud aatomis. Nende võimalikud väärtused
aatomite ega ka molekulide mõõtmeid. Sageli tasapinnaline kujutis. Täpikeste tihedus kujutatakse orbitaale ruumiosana, milles näitab elektronide leidumise tõenäosust elektroni viibimise tõenäosus on suur (mitte alla antud kohas. 0,9), ehk milles elektron paikneb 90% ajast. Joonis 12.1. Kerakujulise elektronpilve Kvantarvud Schrödingeri võrrand on täpselt lahendatav üht elektroni sisaldava, vesinikusarnase, aatomi korral. Keerukama ehitusega osakeste puhul kasutatakse võrrandi lahendamiseks mitmesuguseid ligikaudseid lahendusmeetodeid. Kuna elektron liigub kolmemõõtmelises ruumis ja Schrödingeri võrrand kirjeldab elektroni liikumist kui lainet ruumis, siis tuleb võrrandi lahendamiseks sisse tuua kolm üksteisega seotud kvantarvu. Peakvantarv (n) omab täisarvulisi väärtusi 1, 2, 3 jne. Mida suurem on n, seda suurem on elektroni keskmine kaugus tuumast ja seda suurem seega orbitaal.
annaabi.ee 
