Ühe täistiiru teeb umbes 200 miljoni aastaga. Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Koostis Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese hõõguvat pinnakihti nimetatakse fotosfääriks ja selle paksus on u 400 km. Punaselt hõõguv kromosfääriks nimetatav vesinikukiht asetseb fotosfääri peal. Paksus on mõni tuhat kilomeetrit. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Enamus ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi, Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa
Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfäärist kõrgemale jääb päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär on fotosfäärist 1000 km kõrgemal paiknev punakas vesinikukiht. Selle temperatuur on 4000-8000 °C. Kroon on hiiglaslik hõredast kuumast gaasist helendus. Selle temperatuur on 1 miljon °C. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike mõjutab meie igapäevast elu palju enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb Päikese otsese toime sfääris, nn heliosfääris, kus valitsevad mitmesugused Päikeselt lähtuvad kiirgused ja magnetvälja toimed. Me oleme sõna otseses mõttes Päikese lapsed
On võimalik täpselt reguleerida pinnakihi sügavust ja sammuti ka teha detaili kohtkarastatust. Saab kõvema pinna kui tavakarastusel ( kõvadus 3-4 HRC ühiku võrra suurem). Puuduseks on mittesobivus üksiktootmise korral, sest induktori maksumus ja reziimi valik teevad protsessi liiga kalliks. Elektrolüütkarastus Elektrolüütkarastamisel paigaldatakse detail elektrolüüti ( 5-10% ne kaltsineeritud soodavesilahus). Alalisvoolu läbimisel tekib katoodi ( detaili) ümber õhuke vesinikukiht, mille halvast elektrijuhtimisest tingituna voolu tugevus suureneb ja detail kuumeneb nõutava temperatuurini. Karastamine toimub samas elektrolüüdis, kui lülitame voolu välja. Elektronkiir- ja laserkarastus Laseri- või elektronkiirega töödeldud detaili pinnal vahelduvad karastusvöödid 0.02-2mm tagant, ning sõltuvalt töötlemise energiatihedusele, töötlemise kiirusest, materjalist ja kiirtekimbu läbimõõdust. Laserkarastamisel kasutatavate CO2 laserite kasutegur on 15- 18%
annaabi.ee 
