kuidas see kustub ja mis toimub seal, kus meie parimadki pikksilmad ei ulatu nägema. Õnneks on füüsika nii kaua ja nii kaugele arenenud, et ei ole probleemiks öelda, mitme valgusaasta kaugusel mõni planeet või isegi täht asub. Iga aastakümnega tehakse maailmas edusamme selle kohta, mis meie Universumis on toimunud, mis toimub hetkel ja mida toob meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel
määrdeaine. Mis teeb selle nii kahjulikuks? võib see mingil määral sisaldada kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid aineid. Parafiin 3 Omadused Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. Parafiini pikad molekulid koosnevad süsiniku ja vesinikuaatomitest. Kasutamine Parafiinist tehakse küünlaid. Bensiin Omadused Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C. Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel
süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku- ja vesinikuaatomitest. · Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. Vahel ongi orgaaniline keemia defineeritud kui süsivesinike ja nende derivaatide keemia. 1 Süsivesinikud · Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja alifaatseteks: aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma.
karboksüülhape), siis nimetus saadakse, kasutades lõppliidet karbonitriil ja tsüanorühma C-aatomit ei kaasata numeratsiooni. bensonitriil etaannitriil 5-metüülheksaannitriil (või 4-metüülpentüültsüaniid) tsüklopentaankarbonitriil 3.3. Nitroühendid Nitroühenditeks nimetatakse süsivesinike derivaate, kus mõni vesinikuaatomitest on asendatud nitrorühmaga (NO2). Nime andmisel suhtutakse kui funktsionaalrühma ning kasutatakse liidet nitro. Näiteks CH3NO2 - nitrometaan 4. Väävlit sisaldavad orgaanilised ühendid 4.1. Tioolid Üldvalem: RSH, Nimetuse moodustamisel lisatakse tüviühendile lõppliide tiool.Kui SH on asendusrühm (funktsionaalrühm), siis kasutatakse liidet merkapto. Näiteks CH3CH2CH2SH - 1-propaantiool HOCH2CH2SH - 2-merkaptoetanool