Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise ainekl...
- head elektrijuhid Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida · Jääs on kõik veemolekulid seotud vesiniksidemega · Vees on 2-4 molekuli omavahel seotud · Veeaurus puuduvad vesiniksidemed, on üksikud molekulid. Vesiniksidemest tingituna: - ained lahustuvad paremini - neil on kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur Metalliline side esineb metallides metalli aatomite, ioonide ja elektronide vahel. - põhjustab metallide elektrijuhtivuse(elektronid) - põhjustab metallide plastilisuse Keemilise sideme liik Kristallvõre tüüp Näited
C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab.
Vees: Vee molekulis on mõlemad OH sidemed polaarsed Mõlema vesiniku sorbitaalid osaliselt vabad O aatomil kaks vaba elektronpaari Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne
Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Hapniku ühendeid Vesi vesiniku ja hapniku ühend vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekuldievahelisest vesiniksidemest. Vesi on keemiliselt püsiv ühend ning väga nõrk elektrolüüt. Veel avalduvad nii happelised kui aluselised omadused. Väävel lihtainena Väävel on kollane kristalne aine. Tavatingimustes koosneb väävlikristall kaheksa-aatomilistest molekulidest. Väävlikristallis hoiavad molekule koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Väävli püsivaim allotroop on nn rombiline väävel.
erineva pikkusega s.o. erineva tugevusega. Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. Nii teemant kui ka polüetüleen põhinevad C-C kovalentsele sidemele kuid teemantis, kus sekundaarsed sidemed puuduvad, säilub struktuurne korrapära temperatuurideni üle 3 000°C. 3.6. Erinevate sidemete kombinatsioonid (joonis 2.47). Eelnevas osas toodud polümeersete materjalide erijuhul oli tegemist kombinatsiooniga kovalentsest ja vesiniksidemest. Sellised kombineeritud sidemed võivad moodustada ka primaarsetest sidemete vahel: 1. ioonline kovalentne side; 2. metalliline-kovalentne; 3. metalliline-iooniline; 4. iooniline-kovalentne-metalliline. 3.6.1. Iooniline-kovalentne kombineeritud side (joonis 2.47). Enamik kovalentse sidemega molekule omavad ka mingi ioonilise sideme osa ja vastupidi. Sellist osalist ioonilist osa kovalentses sidemes on võimalik väljendada kasutades elektronegatiivsuse skaalat
annaabi.ee 
