avastusi, mis mõjutab arusaama elavast rakust. Tema üks viimastest toitainete uuringutest esindab väidet, et nohu saab vältida peaaegu täielikult süües piisavalt palju askorbiinhapet. Tuumapommide kasutuselevõtt Teise Maailmasõja lõpul muutis Paulingu meelt ning ta hakkas uurima pahaloomulist mõju, mida tekitasid tuumapommid inimese molekulaarses struktuuris. Tema uurimise käigus avastas ta tuumapommide tagajärjel kaasasündinud väärarengu tõenäosuse, seega protesteeris ta vesinikpommide vastu ning töötas kaasa tuumarelvade leviku ennetamisele. Kuuekümnendatel keskendus ta peamiselt ülemaailmse rahu ja sõjavastasuse propageerimisega. 1958 avaldas ta raamatu ,,No More War!'', milles on ta radikaalselt vesinikpommide katsetamise vastu. Tunnustused 1936 Ameerika Filosoofiaseltsi liige 1954 Nobeli keemiaauhind 1962 Nobeli rahupreemia (ainus inimene, kes on võitnud Nobeli auhinna ilma kaaslaureaadita) Kasutatud materjalid http://www.nobelprize
Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud tuumarelvi omavat Hiinat ja Prantsusmaad. Tuumapomm Tuumapomme on kahte erinevat liiki: aatompomm ehk tuumapomm. Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Tuumareaktorid on kiirgusohtlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
huvilistele. Turingi masin (1936 a.) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt võimalik automaatselt lahendada ükskõik, kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a
annaabi.ee 
