nõrkust, teadvuse kaotus) Veremürgid Benseen, tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku) Maksamürgid Halogeensüsivesinikud (väikestes kogustes narkootilised) Fermentide mürgid Sinihape( toimib hingamisfermentidele), Hg (seob valgufermente, mis mõjutab närvirakkude ainevahetust), fosfororgaanilised ühendid Vähkitekitavad Asbest, bensopüreen, Cr(VI) ühendid, tahm, aromaatsed amiinid Hingamisteid ärritavad Ammoniaak, vääveldioksiid, kloorgaas, vesinikloriid Nahka ja limaskesti ärritavad Happed, alused Toksiliste ainete bioloogiline toime Üldtoksiline- üldseisundi halvenemine( elundite talitlushäired) Lokaalne- ärritus nahal, limaskestadel Sensibiliseeriv- allergeen Mutageenne- muutused DNA-s Gonadotroopne- sugurakkudele Embrüotroopne Teratogeenne väärarengud Düstroopiline- kudede ja rakkude enneaegne vananemine Kantserogeenne- pahaloomuliste kasvajate teke 23. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena
Töö eesmärk: mööduva ehk karbonaatkareduse määramine. Töö käik: Mööduva ehk karbonaatkareduse põhjustavad süsihappe vesiniksoolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis kõrvalduvad, kui vet keeta. Seda määratakse tiitrides vesinikloriidhappega, kasutades indikaatorit metüülpunast. Katse. Pipeteerida 100 cm3 analüüsitavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit metüülpunast ja tiitrida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv karedus tiitrimisel kulunud vesinikloriid lahuse ruumala järgi ühikutess mol x 10-3 dm-3 . x-korrutusmärk Mööduv karedus: vHCl (cm3) x cHCl (mol dm-3) x 1000 x 1000 x (mgmol dm-3) . 1000 x 2 x 100 (cm3 Andmed: HCl alguses: 5,2 cm3 HCl lõpp: 9,6 cm3 Arvutused: 9,6 - 5,2 = 4,4 cm3 Mööduv karedus = 4,4 0,110242 1000 1000 / 1000 2 100 = 2,43 mgmol dm-3 Alari Allika pedl-2 092126
annaabi.ee 
