lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku
Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed. Tahke aine. Värvus pole teada. Omadustelt meenutab mittemetalle (halogeene), kui ka metalle(Po, Pb). Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Raskeim halogeen. Maal leiduvast 93st elemendist kõige vähem levinud. Keemilised omadused Väga aktiivsed mittemetallid. Moodustavad metallihalogeniide. Tekitavad vesinikhalogeniide. Moodustavad oksohappeid. Reageerivad teiste mittemetallide. Keemiline aktiivsus väheneb F2 At2. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivse välja. Reageerivad kõikide metallidega (nt. 2 Fe + 3 Cl2 2 FeCl3). Füüsikalised omadused Fluor ja kloor gaasid. Broom auruv vedelik. Jood kristalne sublimeeruv aine. Tugeva lõhnaga. Sööbiva toimega. Agrekaatolekutes molekulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Molekulide mõõtmed ja polariseeritavus suurenevad suunas F2 At.
H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O · Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO + H2 = Cu + H2O Vesinik · Laboris saadakse tavaliselt lahjendatud sool- või väävelhappe reageerimisel tsingi või rauaga Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 · Tööstuslikult toodetakse põhiliselt veeauru juhtimisel üle hõõguva söe C + H2O = CO + H2 · Nii laboratoorseks kui tööstuslikuks saamiseks
· Halogeenidevaheliste ühendite füüsikalised omadused on osalevate elementide vahepealsed. · Halogeenfluoriidide keemilised omadused järgivad sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. · Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid.. · Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g) · Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega. · Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega: KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq) · Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees.
osalevate elementide vahepealsed. Halogeenfluoriidide keemilised omadused järgivad sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid. Vesinikhalogeniidhapete kasutamine. Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g). Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega. Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. Flour- H2+F22HF/ 2F2+2H2O4HF+O2/F2+H2OHOF+HF/CaF2+H2SO4CaSO4+2HF. Suhteliselt nõrk hape, teised vesinikhalogeniidid on vesilahustes peaaegu täielikult dissotseerunud (ühed kõige tugevamad happed üldse). HF mood ka vesiniksooli. Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega
annaabi.ee 
