Hoolimata sellest, et kliima soojenemise kohta lisandub negatiivseid uudiseid pea igapäevaselt ning naftatootmise tipu järel ähvardab tootmise langus, näib vesinikul põhinev majandus kaugel (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Ennustus, et 2025. aastaks sõidab teedel juba 5-10 miljonit vesiniku kütuseelemente kasutavat autot, näib kõiki takistusi arvestades vägagi utoopiline. Vesinikelemendiga töötavate autode masskasutamist takistavad mitmed tegurid Autoostjate üheks suurimaks probleemiks täna on vesinikkütusega liikuva auto hind, mis ulatub praegu 7,5 miljoni kroonini. Väidetavalt langeb see kümne aasta pärast juba kõigest 77 500 kroonini (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kuid vesinikuentusiastide
Vesiniku ja hapniku vahelise keemilise reaktsiooni käigus vabanev energia paneb tööle elektrimootorid, mis viivad autot edasi. Auto on ka ökoloogiliselt puhas, sest väljalaskeks on tavaline vesi. Vesinikul töötav Honda FCX Clarity kiirendab 92 km/h kümne sekundiga ning maksimaalseks kiiruseks on 160 km/h. Jaapani kompanii esindajate sõnul jätkub 171-liitrisest paagitäiest vesinikust 430 km läbimiseks. Eelised vesinikelemendiga töötav auto ei saasta loodust, sest eraldub vaid vesi vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga töötab sisepõlemismootorist tunduvalt vaiksemalt vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda odavam Miinused vesinikelemendiga auto hind ulatub praegu vähemalt 7,5 miljoni kroonini puuduvad tanklad ja teenindus lahendamata on probleem, kuidas vesinikku paakides hoida: vedelana peaks teda jahutama -250 kraadini,
juuresolekul tulemuseks on kasutatav elektrienergia. TechnologyReview kohaselt ei ole aga vesinikkütusest lähemal ajal loota lahendust inimkonda painavatele energiaprobleemidele, ükskõik kui geniaalsed vesinikul liikuvate autode lahendused ka oleks. Summaarselt paiskab kütuseks kasutatava vesiniku tootmisprotsess õhku lihtsalt veelgi rohkem saastet kui tavaline auto oma eluajal. Elektriauto saab elektrivõrgust oma toite pea neli korda suurema kasuteguriga kui vesinikelemendiga auto. Seega ei ole enne arvestatava alternatiivi leidmist fossiilsetele kütustele võimalik Fordi ja General Motorsi vesiniku jõul liikuvaid prototüüpe pidada enamaks soliidsetest tehnilistest saavutustest. Saab küll väita, et see oleks väga pikaks ajaks inimkonnale energiaprobeemile lahendus, kuna vesinikku on universumis kõige rohkem teistest gaasilistest elementidest. Teise teooria kohaselt ainus erituv aine on H2O. 1 kg vesinikku maksab Saksamaal 8 eurosenti ehk 1,24 kr
annaabi.ee 
