Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Ta oli Korp,Sakala liige. 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette. ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi, end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda. kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette. Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina. Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina, Visnapuu 2003:12 Ühele naisele 1 Üks kord su nägin oma teel, Kui merivaigust rasked hiukse üle õla,
kvaliteet samuti ei küündi luuleni. Neisse on tihti sisse kirjutatud Piibli teemad. Visnapuu luule on kaheti mõistetav. Mõned luuletused on väga sünged, teised jälle väga helged ja leebed. Isamaaluule on kas vihane või sünge. Teemad seinast seina. väga südamlik armastusluule Ingile. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oman rinnan kanda Ning tunda ämarust kui vesimusta siidi, End õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda. Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina. Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi 25 Teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina, Suud suruden su käele, helluden su ette. Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi,