seetõttu on neid vaja pidevalt toidust juurde saada. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, tuleks vitamiine tarbida siiski vastavalt kehakaalule ja päevasele normile (Vaasak jt, 2006) Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahusteks. Rasvlahustavad vitamiinid (A-, D-, E-, ja K- vitamiin) on vitamiinid, mis imenduvad toidus koos rasvadega. Rasvlahustavad vitamiinid ladestuvad tarbimisel maksa, kus organism saab neid vajadusel kasutada. Vesilahustavad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape. Suurt osa vitamiinidest ei suuda inimese organism ise moodustada. Väikesel määral suudavad soolebakterid moodustada K-vitammini, biotiini ja pantoteenhapet, kuid neidki vajatakse toidu lisaks
Taimerakkudes: · keskne struktuur, mis täidab suure osa, ja võib olla mitte vakuooli taimes. Vakuoolide ülesanded: · vee- ja toitainete säilitamine. · Vnemates rakkudes jääkainete säilitamine. · Toimuvad hüdrolüüsivad protsessid. · Aitab kaasa siserõhu tekkele. · Reguleerivad raku mahtu ja mõõtmeid. · Saab reguleerida tsütoplasma pH-d. · Vakuoolidesse kogunevad vesilahustavad pigmendid ehk beetatsüaanid, kantsuk heveapues ja mürgid alkoloidid. Loomarakkudes: · Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes. · Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides:
annaabi.ee 
