Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu- ses head külmakaitse- ja soojusülekande omadused, mis tagavad kiire jahutami- se (sealt ka nimetus) ning kaitse pakase vastu (oluline vaid meie kliimas). Paraku on nimetatud aine väga korrodeeriv. Seepärast lisatakse sellele erinevaid manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest. Autotööstuse tormili- se arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, vedelike ringlemise kiirus tõusnud mitu korda, töötemperatuur kerkinud ning kasutusele
Fenüülalaniin, Trüptofaan, Türosiin, Histidiin. 5. Ühe asendajaga naftaleenil on kaks isomeeri, asendajaga asendis 1 või 2 (tähistatakse ka kui - ja -isomeeridena). Kahe ühesuguse asendajaga on näiteks 1,4-dimetüülnaftaleen 2,6-dimetüülnaftaleen 1,8-dimetüülnaftaleen 6. a) tsükloheksaan, b) bensoehape 7. Heksaan ei reageeri broomiga tavatingimustes. Hekseen liidab broomi kergesti, isegi vesilahu- sest (nn broomiveega reageerides). Benseen reageerib broomiga vaid soojendamisel katalüsaato- ri juuresolekul. 8. Br + kat + HBr Br 2 NO 2 9. H 2 SO4 + HNO 3 + H2 O
mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid) . Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e . ) kovalents e d karbiidid : Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B 4 C kovalents e side m e g a ühendid ,suure kõvadu s e g a , haprad, kee milis elt inertse d ;Rohk e m kasutataks e neist karborundi SiC lihvimis m at erjal . interm etallilised karbiidid : klatraadid e. Sulgüh e n did : suure kõvadu s e g a , rasksulavad, haprad me e n utavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus)
kasvades s.t. väikesed monokristallid kasvavad suuremaks, millega kaasnevad kristallisatsioonijõud. Tagajärjed: I tüüp: 1)suureneb tsementkivi poorsus ja muutub tsementkivi koostis. Selle tulemusena väheneb betooni tugevus, suureneb gaaside difusiooni kiirus, milline suurendab karboniseerumise sügavust ning armatuuri korrosiooni kiirust juhul, kui betoon on karboneerunud armatuurina; 2)betoonist väljub aluseline vesilahu, kahjustab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone II tüüp: 1)karboneerumine aladab keskkonna pH-d betoonis, milline on algselt~ 12,5 pH vähenemisel 8,5-ni, algab terasarmatuuri korrosioon(aluselises keskkonnas teras ei korrodeeru); 2)ulatuslikule karboniseerumisele kaasneb mahu vähenemine ja tihti paragude tekkimine; 3)reageerimisel atmosfääris sisalduva SO 2-ga viib kipsi tekkele ja seejärel ettringiidi moodustumisele; 4)praktiliselt kõik
annaabi.ee 
