Ajalugu Kress pärineb Ees-Aasiast, kus on juba tuhandeid aastaid tuntud kultuurtaimena. Teda on leitud vaaraode hauapanuste hulgast. Roomlased tõid selle tervisliku taime Vahemeremaadele Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale juba varakevadel ja vajutatakse kergelt kinni. Idanevad juba nädala jooksul. Soovitatav on teha korduskülve üle nädala kuni juuni alguseni. Kasutamiseks sobivad juba alla 10 cm kõrgused taimed. Salatkressi saab kasvatada toatingimustes nii potis kui ka vesikultuurina. Viimasel juhul pannakse madala veenõu põhja mitmekordselt kokkupandud marli ja seemned külvatakse selle peale. Vett lisatakse korrapäraselt vastavalt vajadusele Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Lehti kogutakse varakult, kui taimed on 7-10 cm kõrgused, see on enamasti juba 10 päeva peale külvi. Kui tekivad õiepungad, ei kõlba kress enam süüa. Võib koguda ka seemneid ja kasutada neid vürtsina või kaunistusena nii nagu lehti.
mõttekas hoida 1-2 kuud, hiljem kaotab aroomi. Kasutamine ravimtaimena - Ravitaimena kasutasid kressi roomlased, kreeklased ja egiptlased. Praegu kasutatakse kressi meditsiinis sapikivi haiguse puhul. Parandab ka seedimist, aitab unepuuduse puhul, ja ka kõrge vererõhu puhul. Rahvameditsiinis kasutatakse hingamisteede raskuste puhul. Muud kasutusalad seemneid kasutatakse sarnaselt sinepiseemnetele. Kasutamine haljastuses Salatkressi saab kasvatada toatingimustes nii potis kui vesikultuurina. Muu oluline informatsioon - Tema lehed on väga rikkad vitamiinide poolest: A, B1, B2, C, P. Samuti sisaldavad nad veel valku, suhkrut, rauda, joodi. Eestikeelne nimetus on Ürt-allikkress Ladinakeelne nimetus on Nasturtium officinale Sugukond ristõielised Botaaniline iseloomustus - on 10-60 cm kõrguseks kasvav mitmeaastane rohttaim, mis õitseb maist augustini. Eestis kasvab harva kraavides, ojades ja allikates, vahel ka seisvate veekogude ääres. Kasvab külmas voolavas vees
annaabi.ee 
