negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). 29. Kompleksühendid koordinatiivne side - kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik
tavaliselt vahemikus 12...35 kJ/mol. Vesiniksideme pikkus ületab kovalentse sideme pikkuse 1,5...2 korda. Elu eksisteerimise eelduseks on nõrkade sidemete olemasolu ja nõrkade jõudude olemasolu. Vesiniksidemes osaleb alati H aatom. 93 Vesinikside Kõige rohkem on vesiniksidemeid jääs jää sulamisel katkeb neist ~15%, vee soojendamisel temperatuurini 40 kraadini ~50%. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine Aineid, mis on, mis on suutelised moodustama vesiniksidemeid lahusti molekulidega lahustuvad lahustis (näit. vees) hästi HCl,NH3 94 Jää vesiniksidemed on märgitud punktiiriga 95 Vesiniksideme moodustumise mehhanism 97 f02-09-P088530 Vesiniksidemete energiaid F--H...:F (155 kJ/mol or 40 kcal/mol)