Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja
puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. Söövad kleepuvate kombitsatega kogutavat detriiti ja pisiorganisme. 76. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes Okasnahksed: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline
annaabi.ee 
