Kui lisada veel kalade pelaagilised vastsed, on arv kokku ligi 60. 2. Sisaldab nii magevee-, riimvee- kui ka mereliike. Eurühaliinsed (soolsuse laia amplituudiga) merelise päritoluga liigid on kõige olulisemad Läänemeres. 3. Enamiku metazooplanktonisse kuuluvate liikide mõõtmed on < 1 mm. 4 4. Läänemeres esineb kolm endeemilist (päriskodust) riimveelist zooplankterit: a) vesikirpude hulka kuuluv meri-nokik Bosmina coregoni maritima (esineb soolsusel 0-8) b) keriloomade hulka kuuluv karik-kerilane Keratella quadrata platei (esineb peamiselt Botnia lahes) c) karik-kerilane K. cochlearis recurvispina. Jaotus organismide suuruse järgi 1. Nanoplankton 2-20 m (flagellaadid). 2. Mikroplankton - 20-200 m (ripsloomad, väikesed keriloomad). 3. Mesoplankton 0,2-1 mm (suured keriloomad, vesikirbulised, aerjalgsed, mitmesugused
Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt. puukide spermidel, vesikirpude spermidel, solkmete spermidel b. Üks vibur. Nt. enamik loomorganisme. c. Mitu viburit. Nt. kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele Munarakkude ehitus ja mitmekesisus Ehitus 1) Kestade olemasolu (vt. rakukestade osa) 2) Rebu varuaine mis eelistatult koosneb valkudest ja lipiididest
See ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus, teatud süsteemsus ja metoodilisus. Klassitsism tegi lõpu baroki omavolilisele olemusele. Kunstist teha objektiivne sfäär. Klassitsistidel: reeglid, nende järgi hakkavad looma kunstiteoseid, ainult nii saavad tekkida surematud kunstiteosed. Nii Voltaire kui ka Goethe tegutsesid ka teaduse vallas. Goethe saavutas arvestavaid tulemusi. Voltaire uuris vesikirpude elu. Tänapäeval on see geeniinseneeria. Teadusesse neid kiskus soov avastada mingid objektiivsed seadused, millele kõik allub. Ühiskonda kujutasid nad nende objektiivsete seaduste koguna. Voltaire otsis neid majanduses, Goethe poliitikas. Goethe läkski poliitikasse. Piir romantilise ja hilise klassitsistliku Goethe vahel, riigiteenistusse astumine sundis teda otsima uusi ideoloogiaid. ,,Wilhelm Meistri teatrikutsumus" tema teine teos, kus noor haritud mees leiab mingi