kuigi nende käed ja silmad valetavad üksteisele oma sõpruse pärast.'' Tõetruu lause, mille sõnastus kirjeldab ennast ise. `'Tõde ei tee sugugi inimest õnnelikuks.'' Tõde võib olla tihtipeale külm ja karge, mis võib inimese kurvaks muuta. XI Raamat: Merit `'Igaüks on näinud, kuidas vesi jookseb vesikellast. Samal kombel möödub inimese aeg, kuid inimese aega ei või mõõta vesikella järele, vaid ainult kõige selle järele, mis inimsele juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inime saab sellest täiesti aru alles oma vanaduse päevil, kui ta aeg tühja jookseb ja talle enam midagi ei juhtu, kuigi ta arva üsna palju juhtuvat ja alles tagantjärele märkab, et midagi ei ole juhtunud.'' Ei pea vajalikuks midagi lisada, taaskord suudab imetlusväärne sõnakasutus võtta mind pahviks ning suu ammuli jätta oma filosoofilisuse ja tõetruudusega.
» mõtles Gringoire pisut rahutult. Samal silmapilgul kuulis ta kuljuste kõlinat ja see peletas ta hirmu minema -- see oli mannekeen köis kaelas, keda santlaagrid võlla tõmbasid, mingi hernehirmutis punases riides ja pealegi nii täis õmmeldud igasugu kõrinaid, kuljuseid ja kellukesi, et nendega oleks võidud kolmkümmend kastiilia hobueeslit varustada. Kuni köis kiikus, tilisesid need tuhat kuljust, siis aga vaikisid nad vähehaaval, ja kui mannekeen pendli-seaduse kohaselt, mis vesikella ja liivakella juba kõrvaldanud, lõpuks seisma jäi, polnud enam ühtki tilinat kuulda. Clopin näitas Gringoire'ile käega vana pingitükki, mis mannekeeni alla oli pandud: «Roni sinna otsa!» «Kurat võtku!» protesteeris Gringoire. «Ma võin kaela 85 murda. Teie puust järg lonkab nagu Martialise * distihhon: üks jalg heksameeter, teine pentameeter.» «Roni otsa!» käskis Clopin uuesti. Gringoire astus pingi otsa ja tal läks korda käte ja peaga balansseerides lõpuks tasakaalu leida
annaabi.ee 
