veekogusid. Taim on toiduks enamikule vees elavatele taimtoidulistele loomadele. Konnaosi Ladinakeelne nimetus: Equisetum fluviatile L. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk. Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes. Moodustab sageli suuri kogumikke. Harilik vesikanep Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L. Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja-kollad, veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega
PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum)
· Väga hea pinnakatja. Laialehine merikann Armeria pseudoarmeria Laialehine merikann Armeria pseudoarmeria · On olemas punase- või valgeõielisi sorte. Kerakujulised õied ja õitseb mai-juuni. · Kõrgus 40-45 cm. Kompaktne puhmik. · Lehed igihaljad ja rohelised. · Päikeseline kasvukoht. Hästi vett läbilaskev toitainetevaesem aiamuld. Kaitsta kevad- talvise päikese eest. Ei talu liigniiskust. · Alpi-, kivi- ja konteineraiad, peenardes. Laiguline vesikanep Eupatorium maculatum Laiguline vesikanep Eupatorium maculatum · Mõned sordid: `Red Dwarf', `Atropurpureum' · Kõrgus 80-250 cm. · Lillakaspunased õied. Õitseb augustist septembrini, meeldib putukatele. · Kasvukoht: päikseline kuni poolvarjuline, parasniiske, või ka niiskes aiamuld. · Kuigi kõrge taim, siis enamasti ei vaja toestamist. Laudleht Astilboides tabularis Laudleht Astilboides tabularis
· Perekond seanupp · 15-50 cm · Õisikuid varre otsas alati üks. Kogu taim karedakarvane, luubiga vaadates on karvad 2-3 harulised. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel Harilik võilill Taraxacum officinale · Perekond võilill · 5-80 cm · Väga mitmesuguse lehekujuga. Eristatud rohkesti pisiliike, mis omavahel on äravahetamiseni sarnased. · Õitsem mai-juuli · Kasvab mineraalpinnasel väga erinevates kasvukohtades Harilik vesikanep - Eupatorium cannabinum · Kuulub vesikanepite perekonda · Kasvab 30-110 cm pikaks · Kasvab tihti kogumikena või lausalise kõrge ja tiheda väljana. Ainult lehed sarnanevad kanepiga. · Kasvab niiskel pinnasel metsade servades ja niitudel, õitsedes juulist semptembrini. Levikult tavaline liik. Harilik karutubakas Pilosella officinarum · Kuulub karutubakaliste perekonda · Kasvab 5-40 cm · Taime lehel alaküljed on tähtkarvadest viltjad
Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite. Vili: paljuseemneline kupar.
annaabi.ee 
