seltsides, näiteid. 56. Ühepäevikulised (Ephemeroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 57. Kiililised (Odonata): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 58. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 59. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 60. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 61. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 62. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 63. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 64
imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad. Moone: Postembrüonaalne areng kestab mõnest nädalast kahe aastani. Vastsed on väliselt valmikule sarnased, erinevad vaid suuruse ja mõningate morfoloogiliste tunnuste poolest. Kestuvad kuni valmikuks muutumiseni (4-5 korda). Näited: liuskurid ehk vesijooksikud (Gerris sp.), vesivaksur (Hydrometra sp.), Nõelhark (Ranatra linearis). 58. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel. Selgsõudurlane liigub ja peab jahti vee all, käib veepinnalt üksnes õhku võtmas. Sõuab kahe pika tagajalaga, paikneb selili, toitub
annaabi.ee 
