2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19
2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19
22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. 26. Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. 27. Selgrootute klassid/liigid. Eksamiküss!
annaabi.ee 
