mõlema käega. Käte töö tõmbefaas algab momendil, kui ujuja tunneb pihkudel vee kerget survet. Efektiivsema haarde saavutamiseks kõverdatakse käed pisut küünarliigestest. Kergelt lusikakujuliselt hoitud labakäed nagu klammerduksid vee külge, et tõmmata keha kuni punktini, millele järgneb käte töö juba tõukefaasist tingitud liikumine. Viimane toimub pisut enne käte jõudmist õlgu läbiva vertikaaltasapinnani. Üleminekut ühest käte töö faasist teise saadab käte järkjärguline kõverdus küünarliigesest. Tõukefaasis kõverduvad käed küünarliigestest ühe rohkem, kusjuures küünarvarres ja labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad
Sõrmed asetsevad üksteisest võrdsel kaugusel. Ranne on lõdvestatud ja sirutunud. Ketas toetub kogu kämblale ja randmele . Pöial toetub kettale. 3. Eelhoogude faas - Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. Heitja on seljaga heite suunas. Jalad on õlgade laiuselt, põlved veidi kõverdatud. Keharaskus on pöidade esiosal. Eelhood kettaga taha ja üles vasaku kanna vertikaaltasapinnani. Ülakeha teeb pöörlevaid liigutusi. Käed on tõstetud peaaegu õlavöö kõrgusele. 4. Pöördefaas - Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. 1 osa: vasak põlv, vasak käsi ja pöid pööratakse energiliselt heite suunda. Heitja keharaskus kantakse üle vasakule jalale. Heitekäe õlg on viidud taha. Parem jalg teeb madala ja avara hooliigutuse
annaabi.ee 
