· varraste pikkedeformatsioonid on sõltuvuses nende pikisisejõududega: varda DB N 1l DB varda DC N 2 l DC pikenemine: l DB = ; pikenemine: l DC = ; E1 A1 E2 A2 · punkti (sharniiri) B vertikaalsiire: BB' = l DB sin 1 ; · punkti (sharniiri) C vertikaalsiire: CC' = l DC sin 2 ; · sobivusvõrrand (lisaseos N1 ja N2 vahel) tuleb: N1l DB N 2 l DC N1 N2 sin 1 = sin 2 ehk tan 1 = tan 2 .
10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund) Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm.
tingitud toereaktsiooni, sisejõu, siirde vms suurust arvutusskeemi kindlas ristlõikes. Selgitus: Järgnevalt selgitatakse mõjujoone ja epüüri erinevust mõjufunktsiooni abil (, ). Mõjufunktsiooni üheks muutujaks on lõike asukoht, kus vaadeldav suurus tekib, ja teiseks muutujaks jõu asukoht. Mõjujoonte ordinaadid arvutatakse tavaliselt vertikaalsest ühikjõust. Ülesandeks on arvutada tala suvalise ristlõike vertikaalsiire. 9. Tala mõjujooned. Koostada lihtne näide.(momendi mõjujoonest), lk 70, lk 47 R Paindemomendi avaldis lõike c kohta oleneb sellest, kummal pool lõiget c asetseb ühikjõud. Paindemomendi mõjujoon koosneb kahest sirgjoonest. Mc = ab/l. Mõjujoone vasak- ja parempoolne sirge lõikuvad lõike c vertikaalil. Ühikjõu liikumisel lõikest c kuni parempoolse toeni väheneb paindemoment jällegi nullini. 10. Mõjujoonte kasutamine.Selgitada etteantud valemi kasutamist, muutujate
Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS · väändenurk d on seotud vedru koormuse rakenduspunkti B virtuaalse siirdega BB' mööda ringjoone kaart ümber ristlõike pinnakeskme C; R FR 3 · siirdele BB' vastab punkti B vertikaalsiire: d = BB' = Rd = d ; CB GI 0 · vedru pikkuse muutus koormuse F toimel saadakse 2n FR 3 elementaarsiirde d avaldise integreerimisega üle = d = d ;
annaabi.ee 
