· Raskusjõuks nim jõudu millega maa tõmbab keha antud piirkonnas enda poole ning ta on võrdne keha massi ja vabalangemiskiirenduse korrutisega. · Keha kaaluks nim jõudu millega keha tänu maa külgetõmbe jõule mõjutab kas alust või riputusvahendit. · Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga P=mg kus P on vertikaalsihilise kiirenduseta liikuva keha kaal · P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa)
kirjeldada ka mitmeid keerukamaid liikumisi. Ühe näitena vaatame siin Maa pinna lähedal horisontaalselt visatud keha liikumist. Seda liikumist saab käsitleda liitliikumisena kahest sõltumatust liikumisest: ühtlasest horisontaalsuunalisest liikumisest ja ühtlaselt muutuvast vertikaalsuunalisest liikumisest. Põhjenduse sellele saame Newtoni seadustest, sest visatud kehale mõjub vertikaalsihiline raskusjõud, mis tingib keha vertikaalsihilise vaba langemise raskuskiirendusega 20 g, horisontaalsihis aga raskusjõud kiirendust ei tekita ja visatud keha jätkab antud algkiirusega liikumist. Vaatame siin ainult keha kiiruse leidmist. Kahe sõltumatu liikumise korral on kiirus võrdne vastavate kiiruste vektorsummaga. Antud juhul on tegemist horisontaalsuunalise ja vertikaalsuunalise liikumisega. Tähistades vastavaid r r
keha visatakse horisondi suhtes mingi nurga all algkiirusega v0 . Jällegi liigub keha horisontaalsuunas ühtlase kiirusega ja vertikaalsuunas ühtlaselt muutuvalt (kiirendus võrdub raskuskiirendusega). Keha liikumise arvutamiseks tuleb keha kiirus lahutada horisontaalsihiliseks ja vertikaalsihiliseks komponendiks: vh = v0 cos , vv = v0 sin . Horisontaalsihiline kiirus vh liikumisel ei muutu, vertikaalsihiline kiirus aga muutub, kusjuures vv on vertikaalsihilise liikumise algkiirus. 11 Liikumine kahe samasihilise jõu mõjul Kaks vastassuunalist jõudu. Vaatame Newtoni r r II seaduse rakendamist juhul kui kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu F1 ja F2 . Sel juhul on kogujõud r r r Fk = F1 + F2 . (Vektorsummas on jõud alati plussmärgiga, st vektorid alati liidetakse). Newtoni II seadus on aga kujul
annaabi.ee 
