lühemates seintes kumbagis 2 akent. Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42x3000 mm) 32 jm + 13,5 jm = 45,5 jm = 16 tk Kruvid vööle (kruvi samm 400) 112 tk Vertikaalprofiil (42x2600 mm) (posti samm 600) 30 tk Klaasvill (Isover KL AKU 610x1310) 60 plaati Standard kipsplaat (GN13 12,5x1200x2520) pikem sein 4,5 tk, lühem sein 2 tk Kokku 13 plaati Kruvid kipsile Samm 150/200, keskel 300; ühele plaadile 52/42 kruvi Kokku 676/546 kruvi Kipslagi: 1 plaadikihiga kahetasapinnaline lagi Pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk
"Üsna kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud õhupalli külge kinnitatakse kerged süsinikkeemilised andurid. Palli tõustes mõõdavad need pidevalt eri kõ rgustel osooni hulka ja lähetavad andmed väikese raadiosaatja abil vastuvõtjale"(Kyrö, 1993, lk 2). Sellise tehnika kasutamise tulemusel saadakse lisaks osooni koguhulgale teada ka osooni jagunemise vertikaalprofiil. Sellist tehnikat nimetatakse loodimistehnikaks ning kasutatakse osoonikihi lokaalsetel uuringutel. Vastupidiselt spektrofotomeetriale saab seda tehnikat kasutada ainult lühiajaliselt. E.Kyrö(1993) andmeil saadetakse Soome põhjaosas asuvast Sodankylä Meteoroloogia Observatooriumist (koordinaatidega 67 kraadi põhjalaiust ja 26 kraadi idapikkust) selline sond õhku 1-2 korda nädalas. Ta tõuseb 30-35 km kõrgusele ning on aktiivne vaid 90 kuni 100 minutit