Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g,x = K0 g,z kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3.
Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt roomeprotsessi. Sellist tugevust nimetatakse igitugevuseks. väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest. ***1.8 Pinnaste liigitus Liigitada võib pinnaseid näiteks tekkeviisi ehk 2.3 Pinged kohalikust koormusest. Pinnasele mõjuvast = - m sin 2 geneesi järgi, terastikulise koostise alusel, plastsusomaduste järgi või võttes vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasut
2) 0 Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z (6.3) Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g, x = K 0 g, z (6.4) kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu
annaabi.ee 
