parandid ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud. Nende summa peab võrduma käigu lõpp- ja algpunkti kõrguste vahega. Seejärel arvutatakse kõigi punktide kõrgused. Hjärgm=Heelm+htas. 18. Tahhümeetriline mõõdistamine teodoliit-tahhümeetriga: kasutatakse teodoliit- tahhümeetrit, autoreduktsioon-, elektroopilist tahhümeetrit või elektrontahhümeetrit; EMD-d, linti või niitkaugusmõõturit. Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurgad, kaugused ja hoonete gabariidid. Tahhümeetriline mõõdistamine elektrontahhümeetriga: lähtesuunale ei ole vaja tavaliselt null-lugemit asetada (orienteerida tuleb aparaat siiski), situatsiooni- ja reljeefipunktide ristkoordinaadid ja kõrgused salvestatakse aparaadi sisemällu või väliarvutisse. Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused.
maakaardid Eesti- ja Liivimaa kubermagu kohta. Mellini koostatud kaarte kasutati edukalt kohaliku kultuuri ja majanduse edendamiselgi. (Potter, Treikelder 2011) 2 Liivimaa triangulatsioon ja Liivimaa üld- ja spetsiaalkaart 1816. aastal võttis Tartu Ülikooli vilistlane ja professor Wilhelm Struve maamõõdutööde põhistamiseks kasutusele triangulatsiooni – maapinna punktide kõrgusvahe määramiseks kaldkiirega mõõdeti vertikaalnurgad, milleks kasutati ka baromeetrilise nivelleerimise viisi. Struve määras Liivi- ja Eestimaa kubermangus triangulatsioonipunktide absoluutkõrgused merepinna suhtes. Tema koostatud on ka esimene (1844) Liivimaa kubermangu kõrgussuhete kaart, mille hulgas oli ka Tartu tähetorni peaukse lävepaku kõrgus, millest sai Lõuna-Eesti nivelleerimistööde lähtekõrgus. Struve esitas ka 1862 aastal Vene Geograafia Nõukogule ühtsel lähtekõrgusel põhineva riikliku kõrgusvõrgu rajamise projekti
siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertikaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0°, 90°, 180° või 270°. Mis suurused mõõdetakse trigonomeetrilisel nivelleerimisel ja kuidas arvutatakse punkti kõrgus? Trigonomeetrilise nivelleerimisega mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel mõõdetakse vertikaalnurgad teodoliidiga, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 30", kahe võttega ja teodoliitidega, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 15", ühe võttega. Mõõtevahendi ja viseerimismärgi kõrgus arvestatakse täissentimeetrini ümardatult. Mis on teada ja mis mõõdetakse kinnises käigus? Algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis. Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. Kuidas tasandada mõõdetud nurgad?
annaabi.ee 
