logaritmilise ühiku võrra, näiteks ühest kümneni. Tema eeliseks on asjaolu, et pinnase tugevuse veel katseplaadi suuruse ja selle asetussügavusega juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate ta ei sõltu pingetest, vaid on antud pinnase jaoks konstant, on aga selge, et ta maapinnast. Pinnase kokkusurutavuse määramiseks tuleb seepärast kasutada vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. sõltub proovi rikutusest. Uurimised on selgitanud, et igasuguse rikutuse kõvera lineaarset algusosa. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja . Tõmmates läbi astmega proovide poorsus muutub küllalt suure pinge puhul ühesuguseks
J o o n i s 5 . 4 A s t m e l i s e k o o r m u s e g a n ih k e te i m i t u le m u s e d Horisontaaljõudu võrdsete astmetega suurendades hakkab juurdekasv järjest suurenema kuni teatud koormuse puhul algab nihutatava karbipoole püsiv libisemine. See tähendab, et pinnase tugevus on ammendatud ja libisemise esilekutsunud nihkepinge vastab pinnase nihketugevusele antud normaalpinge juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja . Tõmmates läbi katsepunktide sirge, saab leida tugevusparameetrite suurused. Nidusus c on lõik -teljel kuni lõikumiseni katsesirgega ja katsesirge tõusunurk (joon. 5.4). Statistilises mõttes parima sirge läbi katsepunktide saab vähimruutude meetodil. Sellise sirge ja katsepunktide vaheliste kauguste ruutude summa on minimaalne. Sirge parameetrid on leitav valemitega
annaabi.ee 
