V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele? Rööbaste vahekaugus on 1524 mm ja Maa magnetinduktsiooni vertikaalkomponent Eestis 48 T. 2. Faraday katsed Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes 3. Ma g n etvo o g. Jalgratta lambid põlevad seda heledamalt, mida kiiremini pöörleb dünamo võll. See tähendab, mida kiiremini magnetväli muutub, seda suurem elektromotoorjõud. Vaatleme katset. A
keskmiselt 4µM? Kasutage teadmist, et õhus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis. Difusioonikonstant 0.16*10-4 cm2/s. Läbi rakuseina ühe ruutsentimeetri difundeerub A=0.16*10-4*(6-4*1)/1*10-4=0.32nmol/s. Lehepinna cm2 all asub 10cm2 rakupinda, seega läbi lehepinna ruutsentimeetri läheks 3.2nmol/s, ehk 32 µmol m-2 s-1. 31. Õhu temperatuur on 20°C. Kui suur on molekuli ruutkeskmise kiiruse vertikaalkomponent? Kui suur on ruutkeskmise kiiruse absoluutväärtus? Iga vabadusastme kohta on energia ½RT=½*8.314*293=1218J/mol. 1 mool=29g õhku omab energiat 1218J. Kiiruse v=(2*1218/0.029)=290m/s. Absoluutväärtuse leiame kui ruutjuure komponentide ruutude summast vabs=(2902+2902+2902)=252300=502m/s. 32.Kui kõrgele lendaks gaasi molekul mis alustab liikumist maapinnalt vertikaalselt ülespoole normaaltingimustele vastava keskmise kineetilise energiaga. Kui kõrgele ta tõuseb?
püsiv. Geoloogilise ajaloo vältel on teada polaarsuse muutused. Kaasaegset situatsiooni kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni pöördpolaarsueks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. 86. Magnetiline deklinatsiooninurk on nurk geograafilise ja magnetpooluse vahel. Magnetiline inklinatsiooninurk e. Maa magnetvälja horisontaal ja vertikaalkomponent. Magnetilisne inklinatsioon on magnetvektori orientatsiooni muutus. Selle põhjal on võimalik määrata magnetiseerumised laiuskraadi. 87. Maa magnetvälja arvatavad põhjused. Dünamoteooria. Tänapäeval on käibel nn dünamoteooria, mille järgi Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas, kus kuum ja vedelas olekus ained (metalliline raud) voolab aastas gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tõttu kiirusega mõni kilomeeter, s
annaabi.ee 
