14. Hüdrostaatika põhivõrrand Hüdrostaatika põhivõrrand on võrrand, mille järgi on rõku tasakaalus olevas vedelikus võrdne vedeliku samba poolt avaldatava lisarõhu ja vedeliku pinnale mõjuva rõhu summaga. 15. Hüdrostaatilise rõhu jaotus horisontaalpinnal ja kõverpinnal. Horisintaalpinnal mille suurus on ja mis on täidetud sügavuseni h on rõhujõud järgmine Kõverpinna jaoks tuleb määrata horisontaal- ja vertikaalkomponendid ning summarne rõhujõud on järgmine 16. Kehade ujumise tingimused Ujumist nim stabiilseks juhul kui ujuva keha kõrvalekallutamisel keha esialgne tasakaaluasend taastub. Kui raskuskese C kuhu on rakendatud raskusjõud G on madalamal rõhukeskmest D, kuhu on rakendatud üleslüke P, kusjuures mõlemad punktid asuvad samal vertikaaljoonel, on ujumise stabiilsus alati tagatud. 17. Hüdrodünaamika põhimõisted, millised on voolamise vormid aja suhtes?
Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. Joon. 3.43. Vaiksel veel seisvale laevale rakenduvatest jõududest on tähtsaimad kere, mehhanismide, seadmete, kütuse ja lastide kaal ning vee rõhk veealusele osale. Vee rõhk mõjub veealusele osale risti tema pinnaga. Rõhud mõlemal pardal on võrdsed ja horisontaalkomponendid tasakaalustavad teineteist vastastikku (vt. Joon. 3.43). Seega mingit üldpainet nendest ei teki. Vee rõhu vertikaalkomponendid moodustavad ujuvusjõu, mis on suunatud otse üles. Kuid laeva iga osa kaal ja sellele mõjuv üleslüke pole omavahel tasakaalus. Laeva eri piirkondades prevaleerivad kas ujuvus- või raskusjõud. Koormus igas laeva punktis on selles punktis tegutsevate ujuvus- ja raskusjõu vahe. Tekivad laeva painutavad jõud – paindejõud ja lõikepinged. Koormuste, paindejõudude ja lõikepingete leidmiseks kasutatakse graafilisi meetodeid. Selleks tuleb esmalt välja joonistada ujuvus- ja
- ahz avz z Joonis 10.17 Aktiivsurve horisontaal- ja vertikaalkomponendid ahz = vz K ah - c (1 - K ahc ) avz = ahz tan( + ) ( 10.26) tan kus vz on vertikaalpinge sügavusel z arvestades pinnase omakaalu ja maapinnale mõjuvat ühtlaselt jaotatud koormust q