kohta on energia ½RT=½*8.314*293=1218J/mol. 1 mool=29g õhku omab energiat 1218J. Kiiruse v=(2*1218/0.029)=290m/s. Absoluutväärtuse leiame kui ruutjuure komponentide ruutude summast vabs=(2902+2902+2902)=252300=502m/s. 32.Kui kõrgele lendaks gaasi molekul mis alustab liikumist maapinnalt vertikaalselt ülespoole normaaltingimustele vastava keskmise kineetilise energiaga. Kui kõrgele ta tõuseb?. Kui suur osa atmosfäärist asub sellest piirist veel kõrgemal? Mooli õhu liikumise vertikaalkomponendi keskmine energia oli 1218J/mol. See võrdub potentsiaalse energiaga 0.029*9.81*h=1218; h=1218/(0.29*9.81)=4281m. Sellest piirist kõrgemal asub veel osa, mis on määratud Bolzmanni faktoriga e-0.5RT/RT=e-1/2=0.606. 33. Aine A muundub keemiliselt aineks B, kusjuures aines B on siseenergia 24kJ/mol kohta väksem kui aines A. Missugune on ainete A ja B kontsentratsioonide suhe keemilise tasakaalu korral toatemperatuuril? E=RTlnB/A; Antilogaritmime mõlemad
Pj = + msrw2 ( 1- ) , sest cos 1800 = -1. muutuv suurus. Mp = T ×r , kus T on vaadeldava hetke tangensiaaljõudude Tsentrifugaaljõu vertikaalkomponendi moment püüab cos- summa., mis tinglikult mõjub väntvõlli vändakaelale Kuna kolvi kiirendus ÜSS-u ja ASS- u piirkonnas on maksimaalne , funktsioonina pöörata mootorit vertikaaltasapinnas vöörist vändaraadiusega r. siis ka VKM-i üles-alla liikuvate osade inertsjõud nendes ahtrisuunas ja vastupidi.
annaabi.ee 
