· inimene hüppab nii kõrgele , kui MR omanik hoota kõrgushüppes. 12 Hüppe pikkuse leidmiseks kasutame horisondiga kaldu visatud keha liikumist kirjeldavat valemit x = v02 / g sin 2 . (1) Kiiruse v0 teadasaamiseks peame teadma selle komponente. Horisontaalne kiirus on sprindikiirus , st vx 13 m/s. Vertikaalkiiruse vy aga leiame hoota kõrgushüppe tulemusest h 1,2 m (see on raskuskeskme tõusu kõrgus). Mehaanilise energia jäävuse seaduse abil (mv2/2 = mgh), leiame et vy 4,8 m/s. Pythagorese järgi leiame v0 13,8 m/s. Nurga leiame kui arctan vy/vx 21° ja saame valemist (1), et x = 13,1 m. Kas see on kõik? Ei ole, sest nii oleme leidnud kui kaugele kandub raskuskese, mis asub algkõrgusel. Kuid kaugushüppel maandutakse kükkis ja selle aja jooksul, mis
Võime need kiirused ka trigonomeetriliste funktsioonide abil kirja panna: 334 Horisontaalkiirus on konstantselt . Vertikaalkiirus on algselt antud , hakkab seejärel tänu gravitatsioo- nijõule vähenema, kuni jõuab nulli (kõrgeim punkt!), ning seejärel jälle suurenema, kuni veepomm prantsatab maapinnale. tuletis Just selle vertikaalkiiruse kirjelduse abil saame leida ka lennuaja. Leiame esmalt lennuaja, mis kulub veepommi tõusmiseks kuni kõrgeima punktini. Teame, et vertikaalkiiruse tuletis ehk kiirendus on ülesviskel võrdne -ga. Seega võime kiiruse ajahetkel kirjutada kujus: . Kõrgeimas punktis on vertikaalkiirus täpselt null ning saame võrrandi tõusmiseks kulunud aja suhtes: .
annaabi.ee 
