Ka see meetod on graafiliselt selgitatav. Näide Määratud integraali mudel Runge-Kutta 4. järku meetod h k1 h k2 k1=hf(x0;y0); k2=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k3=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k4=hf(x0+h;y0+k3); 1 y1=y0+ 6 ( k1+2k2+2k3+k4). Valemi viga O(h5). Viimast meetodit kasutatakse praktikas kõige enam. Näide Keha jahtumise mudel 22. Keha viskamise mudel- Keha liikumine vertikaalsihis. Põhimuutujateks on ,,Kõrgus" ja ,,Vertikaalkiirus". ,,Kõrgusega" määrame algkõrguse, kust keha visatakse ja ,,kiirusega" määratakse keha liikumise algkiirus. Kõrguse juhtimises on vertikaalkiirus(Vy) ja kiiruse juhtimises on kiirendus=-9.8. Juhtimismuutujaks on kontoll, kas keha on maas? st. et kui keha on maha kukkunud, siis lõpeb mudeli töö (et keha ei saaks mudeli järgi maa alla kukkuda). Kasutada R-K 2. meetodit. Keha liikumine elastse vedru mõjul- Vaadeldakse keha liikumist horisontaalsihis, hõõrdejõudu arvestamata
dis. Mootorid: Üks 1825 hobujõuline Pratt & Whitney mootor, Canada J60-3A Turbo- jet, Turboshaft ja kaks 3000 naela (1361 kg) Pratt & Whitney turbot. Mõõdud: Kolme laba diameeter topelt põhitiivikutel on 11 m, kere pikkus 12,2 m. Sooritus: Max. kiirus (horisontaallend) 276 MPH (445 km/h) Tõusu vertikaalkiirus 5 000 ft/min (91,2 km/h) Osadel helikopteritel näiteks tüübil XH-75D on gravitatsiooniline elektromagnetiline projektor (Gravitational Electromagnetic Projector), et tekitada kookon ehk maskeering helikopteri ümber. 360° ümbritsev kaar/võlv raadiusega 15 m varustab vajaliku footonilise jõuväljaga. See tagab rünnakute puhul 82% suurema kaitse. 86 Must helikopter (tüüp XH-75D)
Kõnealuses olukorras on meil ainult üks jõud, gravitatsioonijõud, mis mõjub vertikaalselt alla- poole. Horisontaalselt ei mõju ühtegi jõudu ning seega jääb horisontaalkiirus ka terve lennu ajal samaks. Võime need kiirused ka trigonomeetriliste funktsioonide abil kirja panna: 334 Horisontaalkiirus on konstantselt . Vertikaalkiirus on algselt antud , hakkab seejärel tänu gravitatsioo- nijõule vähenema, kuni jõuab nulli (kõrgeim punkt!), ning seejärel jälle suurenema, kuni veepomm prantsatab maapinnale. tuletis Just selle vertikaalkiiruse kirjelduse abil saame leida ka lennuaja. Leiame esmalt lennuaja, mis kulub veepommi tõusmiseks kuni kõrgeima punktini.
annaabi.ee 
