Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan).
Kolm mõõtühikute süsteemi ühel pudelil. Lisaks õige vedelikukoguse määramisele saaks seda pudelit kasutada mahuühikute teisendamise vahendina - kaks ühes. Üleriigilised mõõtühikute süsteemid kehtestati 17.-19. sajandil. Kuna Eesti kuulus kuni aastani 1917 Vene tsaaririigi koosseisu, siis kehtis ka Eestis nimetatud aastani Vene pikkusmõõtude süsteem, mille peamised seosed olid järgmised: 1 toll = 2,54 cm; 1 küünar = 12 verssokit = 21 tolli = 53,3 cm; 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,7 cm; 1 süld = 3 arssinat = 2,13 m; 1 verst = 500 sülda = 1,067 km; 1 penikoorem = 7 versta = 7,468 km. 1824. aastal kehtestati kogu Briti impeeriumis ametlik mõõtude süsteem (System of Imperial Units), mille aluseks oli pikkusühik jard (Imperial yard, 1 yd = 0,9144 m). Kolmandik jardi moodustab jala (foot, 1 ft = 30,48 cm) ja üks toll (inch) on 1/12 jalga (1 in = 2,54 cm). Jardi, jala ja tolli süsteemiga
Pikkusühik arssin ilmus Vene kaubanduses käibele 17. sajandil kanga môôduna. Peeter I kohandas vene môôdusüsteemi Lääne-Euroopas kasutatavaga. Seda tingis arenev kaubavahetus läänega. Vene pikkusmôôdustiku aluseks 18. sajandil oli miil, mis vôrdus 7 verstaga. Alates 18. sajandist eksisteerisid Venemaal järgmised pikkusmôôdud: 1 miil = 7 versta 1 verst = 500 sülda ~ 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga ~ 2,1306 m 1 arssin = 4 setverti = 16 verssokit = 28 tolli ~ 71,12 cm 1 setvert ehk neljandik = 4 verssokit ~ 17,77 cm 1 jalg = 12 tolli ~ 30,48 cm. 1 toll = 10 liini ~ 2,54 cm 1 liin = 10 punkti ~ 2,54 mm. Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a. olid Venemaal kehtivad järgmised vedelike môôtühikud:
annaabi.ee 
