· Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse. Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv).
Hemodünaamika: Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus Veri voolab sirgjooneliselt Arterid - kõige paksema seinaga veresooned; Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju Vere voolamisel eristatakse: 1) Joonkiirust - osakeste liikumiskiirus piki versoont; cm/s või m/s; suurim kiirus veresoone keskel; kapillaarid - aeglane, aort - kiire 2) Mahtkiirus - vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus; ml/s või ml/min; suurem rahulolekus; iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit Veenid - õhukesed seinad, sisepinnal klapid; Vere liikumise tagavad: 1) Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme 2) Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3) Neg. rõhk südameõõntes diastoli ajal 4) Neg
annaabi.ee 
