ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu: Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Preprocessor. Ikka jälle ja jälle koodi parandades on hetkel väljas versioon PHP5 ning see jookseb Zend Engine 2.0 tuumal.
Tavaliste väljalasete toetus kestab kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad hõlmata ka pisemaid uuendusi programmidele. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant, toetatakse viis aastat. Uusim versioon, Ubuntu 13.04 (Raring Ringtail), lasti välja 25. aprillil 2013. Järgmine versioon, 13.10 , tuleb välja oktoobris 2013. Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaske aasta ja kuu numbrist. Näiteks 13.04 tähendab, et see versioon lasti välja aprillikuus aastal 2013. Igal versioonil on ka oma Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (vt Estobuntu). Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub sudo utiliidi laialdases kasutamises, mis
aplikatsiooni enda arendamisega. app.yaml kasutamine Ülesehitus Kõige olulisem fail mis määrab ära aplikatsiooni tegevuse, on app.yaml - selles failis on kirjas kõik tegevused, mida server mingile päringule vastab. Näiteks kui avatakse aadress domeen.appspot.com/abitekst, siis app.yaml teab, et /abitekst päringu peale tuleb käivitada fail abi.py, kui aga tuleb päring /tellimused, siis hoopis main.py. Samuti on selles failis ära määratud aplikatsiooni versiooninumber (samast aplikatsioonist saab eksisteerida korraga mitu versiooni ning aplikatsiooni admin liidesest saab määrata, milline versioon on parasjagu aktiivne), käivituskeskkonna andmed (hetkel konstantsed) ning loomulikult aplikatsiooni ID. app.yaml, nagu faililaiendki määrab, on vormistatud YAML formaadis. See kujutab endast inimloetavat konfiguratsiooniteksti, kus andmed on vastavalt kontekstile trepitud. Näiterakenduse app.yaml sisu on järgmine: application: myapp version: 1
sugugi nii vale, sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Preprocessor. Ikka jälle ja jälle koodi parandades on hetkel väljas versioon PHP5 ning see jookseb Zend Engine 2.0 tuumal. PHP süntaks ja kommentaarid PHP koodi kirjutamisel on oluline, et see jääks siltide vahele ning iga lause lõppeb semikooloniga!. Koodi võib lisada nii HTML koodi sisse, kui ka eraldi skriptina. NB! Koodi käivitamiseks peab faili lõpp olema *.php! PHP plussid ja miinused