See langeks paremini ühte soovituga, nimelt sellega, et objektide kohta on võimalik saada aprioorseid teadmisi. ... Kui kaemus peab vastama objektide ülesehitusele, siis ei näe ma, kuidas me saame viimaste kohta midagi aprioorselt teada; ent kui ese (meelte objekti mõttes) peab vastama tema ülesehitusele vastavalt meie kaemusvõimele, siis eiteki mul raskusi selle võimalikkuse ettekujutamisega."I. Kant, Kritik der reinen Vernunf 62. Sõltuvus vaatevinklist Realist püüab näidata, et teatud faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist rõhutab vaimu rolli meie maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on midagi võimalik ette kujutada/haarata/mõista sõltumatult inimese vaatevinklist? Kujutle ruumi, mille seinal ripub peegel ning ruumis on laud, millel asub vaas lilledega. Ennast sinna ruumi mitte kujutleda! Kas peeglist on lillevaasi näha? Kui "jah", siis sa oled võtnud
Kant kõneles filosoofia (sel ajal rohkem teaduse) skandaalist: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi ei olnud suutnud seda probleemi lahendada. Kanti enda lahendus seisnes selles, et empiiriline maailm eksisteerib vaid sedavõrd,. kuivõrd inimese transtsendentaalne (piiridest väljuv) hing osaleb selle konstrueerimises.Peamised teosed: Puhta mõistuse kriitika (Kritik der reinen Vernunf), 1781; Prolegomena, 1783; Praktilise mõistuse kriitika (Kritik der praktischen Vernunf), 1788; Otsustusvõime kriitika (Kritik der Urteilskraft), 1790; Anthropologie in pragmatischer Hinsicht, 1798; Loogika, 1800 (Jäsche poolt toimetatud); Kategooriad. Kui Locke ütles, et Nihil est in intellectu quod non fuerit in sensu, millele Leibniz vastas Nisi intellectus ipse. Mõistuse kategooriad eksisteerivad enne kogemust. On olemas puhta mõistuse kategooriad, mis ei tulene
annaabi.ee 
