Sealt juhitakse närviimpulsid keelelihastele, suulae lihastele, kõrilihastele, häälepeaeltele nende osavõtul toimub vastava vastuse kujundamine, sõnade kombinatsiooni esitamine. 2) kõne kujundamine kirjasõnale Silma võrkkestalt vastuvõetud info edastatakse mööda nägemisjuhteteid nägemiskeskusese kuklasagaras. Kõigepealt 17. väli ja siis 18. ja 19. väljale. Nägemisväljadelt antakse informatsioon edasi nurkkäärdu. Informatsioon ei pea tingimata vernicke alale minema. Nurkkäärult antakse mööda kaarkimbu kiude broca alasse, seal formeerub taas vastuse neuraalne mudel. Keelele, kõrile, häälepaeltele, suulae lihastele, mälumislihastele. Broca alasse jõudes on informatsioon juba ühesugune. Aju talitluse uurimise meetodiks aju vereinge uurimine erinevate vaimsete protsesside all positronemissioontomograafia (PET) põhineb aju vereringe muutuste uurimisel teatud vaimsete/füüsiliste tegevuste korral
Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid
annaabi.ee 
