viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda. Veinipärm on tähtsaim veini valmistamise koostisosa. Nüüdisajal valmistatakse veinipärmi looduslikust juuretisest. Veinipärm, mis sisaldab viinamarjadest loomupäraselt, võib sõltuvalt kasvukohast olla isesugune. Veinipärm muudab olemasoleva suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Kangeid veine nimetatakse ka piiritusveinideks. Aromaatsed veinid jagunevad vermutiks ja bitteriks .Sampanja on Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas valmistatud vahuvein. Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus, see määrab värvi, alkoholisisalduse ja stiili. Sort määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Viinapuu, on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas. Veinide liigitus on punane vein, roosa vein ja valge vein. Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus
Kasvatamine Vähenõudlik taim. Kasvab kuival liivasel ja kivisel pinnasel, teeservades, elamute lähedal. Koirohu naabruses ei pruugi kõigile taimedele meeldida. Paljundamine Paljuneb peamiselt seemnistega, harva vegetatiivselt risoomi abil. Saagi kogumine Kogutakse enne õite puhkemist ladvaosa, kuivatatakse madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena Tarvitatakse ka veini-, likööri- ja toiduainetööstuses, maitseainena lihatoitudes. Koirohulisandiga veini nimetatakse vermutiks. Ka absindi mõru maitse ja rohkel tarbimisel tervist kahjustav toime on tingitud koirohust. Kasutamine ravimtaimena Tee vähendab mao- ja soolegaase ning mao ülihappesust, ravib nii kõhulahtisust kui ka kroonilist kõhukinnisust, samuti maksahaiguseid ja ainevahetushäireid. Kasutatud ka soolenugiliste vastase ja uriinieritust soodustava vahendina. Muud kasutusalad Sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid ja aromaatseid happeid. Taime
annaabi.ee 
