Ilus oled, isamaa Mina elan siin, Põhjala paesel pinnal, Eestimaal. Juba minu vanemad ja vanavanemad on siin elanud ja töötanud. Minu õed ja vennad ning kõige lähedasemad sõbrad ning tuttavad samuti. Ja minagi elan, kasvan ja õpin siin. Sest see maa on minu sünnimaa, minu isade maa, mida ma eales teadnud olen. Aga ma tean, et meie isamaa musta mullapinda pole niisutanud mitte üksnes rõõmupisarad, vaid temas on ka ridamisi valutavaid vermeid. Ja neid ei ole kündnud sinna mitte meie oma vanemate parkunud pihkudest hoitud raudsed adraninad, vaid võõraste röövvallutajate tankiroomikud ja mürskude plahvatused. Meie isade maast on tehtud mitmeid kordi sõjatallermaa. Ja seda meie tahtest sõltumata. Kuid hambuni relvastatud suurriikidel, olgu nad siis idas või läänes, pole õnnestunud meie põlist sünnimaad maailma kaardilt lõplikult minema pühkida. Kuigi see on nende eesmärk olnud. Hoopis vastupidi. Mida
kinnipidamine eriti oluline, peab hoolega jälgima, et laps ei saaks põletada, ei libiseks vee alla ega külmetuks. Väikesed lapsed pissivad sageli, seetõttu peaksid mähkmeid vahetama 5-6, vahel isegi 8-10 korda päevas. Kõige parem on kontrollida mähet enne ja pärast sööki ning kindlasti enne magamaminekut. Kuid isegi siis, kui oled hoolikas, on nahaärritusi raske vältida. Kui lapsel on väga tugev nahaärritus, võib esineda väikseid vermeid. Nahaärritust võivad põhjustada väljaheites ja uriinis sisalduvad ained. Ka keskküte, lisatoiduga alustamine või esimese hamba ilmumine võivad põhjustada lapse nahal täppe. Liiga kitsad riided või liiga palju riideid võivad takistada õhu juurdepääsu pepule. Hoia lapse pepu puhta ja kuivana. Iga kord, kui mähkmeid vahetad, pese beebi peput voolava vee all ja peale kuivatamist tee õhuvanne. Õhuvannid
magama minema ja jälle tõusma, aina raamatutes puurima ja laskma vana miss Watsoni ennast alatasa pinnida. Ma ei tahtnud enam tagasi minna. Olin vahepeal vandumise maha jätnud, sest et see lesele ei meeldinud, aga nüüd vandusin jälle, sest taadil polnud midagi selle vastu. Nii üldiselt võttes oli seal metsas väga kena olemine. Aga pikapeale muutus taat oma piitsaga liiga osavaks ja ma ei suutnud seda enam kannatada. Olin üleni vermeid täis. Ta käis ka liiga palju ära, pidas mind luku taga. Kord pani ta mu luku taha ja jäi kolmeks päevaks ara. Oli kole igav. Arvasin, et ta on uppunud ja et ma onnist iial enam välja ei pääse. Tundsin suurt hirmu. Otsustasin oma meeles, et lõpetan kuidagi seal elamise. Olin mitu korda katsunud sellest onnist välja pääseda, 236 ei leidmid ühtki võimalust, polnud niigi suurt akent, et koer oleks läbi pugeda saanud. Ma ei saanud ka minna läbi korstna, see oli liiga kitsas
annaabi.ee 
