Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas möödaminnes ja seejärel unustati ta kaheks sajandiks täielikult. 19. sajandil avastasid Vermeeri uuesti Gustav Friedrich Waagen ja Théophile Thoré-Bürger, kes kirjutasid temast artikli, milles omistasid Vermeerile 69 maali, ehkki tänapäeval omistatakse neist Vermeerile üksnes 34. Praeguseks on teada umbes 40 Vermeeri maali. Sellest ajast on Vermeeri kuulsus järjest kasvanud, nii et tänapäeval arvatakse temagi hollandi kunsti kuldaja maalikunstnike sekka.. Oma eluajal oli Vermeer üksnes mõõdukalt edukas. Ta suutis oma suure pere ära toita, aga rikkaks ei saanud. Surres jättis ta oma naisele ja lastele suured võlad. Võib-olla oli selle põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud kuigi viljakas ega maalinud palju teoseid. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas
Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660. Maalil kasutatud kolmnurkset kompositsiooniskeemi ning kujundid on paigutatud maali vasakusse nurka, parema poole vaba. Mööbli puhul kasutati kumeraid vorme. värvidest kasutusel Vermeerile omane rukkilillesinine ja kollane pigment. Maalil üle kogu pildi hajutatud valgus,toonid on tugevad, külmad ja kontrastsed. Maalitud olustikumaalina. interjöör on ühe inimfiguuriga, mis on pildi suhtes sümmeetriline. Naine mõjub pildil veidi poseerivana, kuid rahuliku ja keskenduna, jättes pildist igapäevase ja rahuliku mulje. Veemer oli üks vähestest, kes maalis teenjatüdrukud väärikana.
1950. aastate lõpul on ta üks esimesi Hollandi heliloojaid, kes kasutas seeriatehnikat. 1960. aastatel eksperimenteeris ta juba nii kollažitehnika kui ka aleatoorika võimalustega. Tema lavamuusikast on tuntud 2 ooperit “Rosa” 1994 Seda on nim. ka hobusedraamaks, räägib väljamõeldud helilooja Juan Manuel de Rosa, tema naise ja ta hobuse kummalistest suhetest ning helilooja mõrvamisest. “Kirjutades Vermeerile” 1999 Peategelaseks tuntud 17. saj. Hollandi kunstnik Vermeer van Delft. Tegevustikku asendavad siin 18 kirja, mis on Vermeerile kirjutanud kolm tema elus olulist naist (nende kirjad on fiktsioon) Töötab Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Ameerika minimalism: 1. Minimalismi üks põhilisi tunnuseid on algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed, lihtsad 2. Ühe kujundi või fraasi pidev kordamine, mis loob hüpnootilise kõlaatmosfääri 3
annaabi.ee 
