surmvaikne, välkkiire, lindprii, piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum, tulivihane; veri-: veripunane, verivaene. Võrdlusalust märkiv täiendosa võib ka täpsustada värvitooni. Sellisel juhul on vahel võimalik nii nimetav kui ka omastav kääne, nt kirsspunane = kirsipunane, sidrunkollane = sidrunikollane, lehtroheline = leheroheline, sammalroheline = samblaroheline; vahel ainult nimetav, nt kastanpruun, vaskpunane, õlgkollane, oliivroheline, mesikollane. 2.Suhteliitsõnade täiendosa nimetab, mille suhtes omadus avaldub, ning vastab
tegevuspaigad ka vaesed tegevuspaigad Teose tegevuspaigad Raskolnikovi tuba: rohkem kapi, kui toa sarnane, kohmakas sohva, sitsist järele jäänud ainult räbalad, väike laud, lotendav tapeet, tolmused raamatud Vanaeide tuba: vana ja kollakas mööbel, odav pilt, pühapildi ees lamp, väga puhas, kõik hiilgas Marmeladovi korter: väike uks, verivaene tuba, kõik laiali pillutud, räbaldunud sohva Kõrts: tüheldatud kurgid, kõik viinahaisuga läbi imbunud Jaoksond: õhk sumbunud, toad väga väikesed ja madalad, lakihais Heinaturg: ümbritsetud haisvate majadega, sahkerdajad, hulgused Elu Peterburis Alkoholism: nääpsuke, aga juba purjus, Marmeladov jõi Sonja raha maha, kõrtsist tulevad balalaikat mängides purjus mehed, suur maja, kus olid ainult joogimajad.