4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi. Teine sürrealismi varint vältis veristlike üksikasju. Kasutati freudistlike sümboleid või vaimuhaigete ja laste joonistusi. 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Ladina keelest, veritas tähendas tõde 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse Giorgio de Chiricot üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? Too 2 teose kohta näide (pildid koos nimega) Piazza d'Italia
Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Kolmemõõtmelist ruumi kujutati illusionistlikult. Huvi pakkusid seksuaalsusele viitavad objektid, eeskujuks Freudi sümboliteooria. Sürrealistid tegelesid korraga paljude kunstiliikidega. II MS alguses siirdus enamus sürrealiste USAsse. Maal: Max Ernst (veristlik) Joan Miro Andre Masson Yves Tanguy Giorgio de Chirico (veristlike eeskuju) Salvador Dali (veristlik) Rene Magritte (veristlik) Skulptuur: Max Ernst Alberto Giacometti (kriipsutaolised pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga
alusel püüti kajastada tõepärast elu "sellisena, nagu ta on". Ooperite kangelased valiti talupoegade, linnakehvikute, laadakomödiantide hulgast, süzeed põhinesid tundeid rebestavail armudraamadel tulvil rõhutatud emotsionaalsust, teatraalseid efekte, situatsioonide teravust ning rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi sugemeid, suur rõhk on pandud olustikupiltidele. Veristlike ooperite üks suuremaid teeneid pöördumine läbinisti demokraatlike teemade poole on olnud aluseks huvitavale muusikale. Esimese veristliku ooperi, "Talupoja au", pani 1888. a. kirja P. Mascagni, temale järgnesid 1890. a. R. Leoncavallo "Pajatsid" ja 1892. a. G. Puccini "Manon Lescaut". Viimati mainitud teosest alates jäigi Puccini Verdi-järgsete heliloojate (ja ühtlasi veristide) silmapaistvamaks