võitle. Edasi! Edasi!" Troojalased lähevad vasturünnakule. Voolab veri ja tõuseb tolm. Müdisevad hobusekabjad ja krigisevad vankrirattad, taevast aga sajab nooli ja odasid. Siis hüüab Athena väsinult Aresele: ,,Ares, kas ei saa sulle neist tapatalgutest juba küllalt? Tule ära! Tõmbugem kähmlusest kõrvale, ärgem enam võidelgem! Ärgem ärritagem isa Zeusi!" Nii öeldes võtab ta oma mässaval vennal käest ja viib ta Skamandrose kaldale, kus nad hingeldades ja veristena peatuma jäävad. Lahinguhoog raugeb, kuigi mitte sellepärast. Siis aga tungib üks vapramaid Kreeka juhte Diomedes võitlusinnust tiivustatuna üha ägedamalt troojalaste vastu, kes tema löökide all taas on sunnitud taanduma. Diomedes on kui ületulvava veega jõgi, mis purustab kõik oma teel ning mida mitte miski ei suuda peatada. Aga Pandaros, toosama, kes alles hiljuti haavas reeturlikult Menelaost, ei värise teda nähes. Ta paneb noole oma vägevasse vibusse ja saadab selle teele
Noormehe suust kuuldut oma mälestustega kõrvutades võis ta küllalt hästi olukorra tõsidust mõista, pealegi selgus see ka kuninganna kirjast, nii lühike ja ebaselge kui see ka oli. Kuid kõige rohkem üllatas teda, et kardinalil, kes oli väga huvitatud sellest, et noormees ei jõuaks Inglismaa pinnale, ei õnnestunud teda teel peatada. Vastuseks tema imestusele jutustas siis d'Artagnan tarvituselevõetud ettevaatusabinõudest ja sellest, kuidas ta tänu oma veristena teele poetatud seltsimeeste eneseohverdusele pääses ainult mõõgapistega, mis oli läbi torganud kuninganna kirja ja mille eest ta härra de Wardes'ile nii julmalt kätte tasus. Kuulates seda väga tagasihoidlikult esitatud jutustust, vaatas hertsog aegajalt üllatunult d'Artagnani otsa, nagu ei suudaks ta uskuda, et noormehes, kellele näo järgi ei võinud veel kahtkümmend aastatki anda, võis peituda nii palju ettevaatust, vaprust ja andumust.
annaabi.ee 
