Olulisteks saadusteks olid põhjapõdrapiim ning sellest valmistatud vadak, juust ning või (välja arvatud Koola poolsaarel, kus põhjapõtrade lüpsmist ei tuntud). Külmutades saadi nn jääpiim. Suuremaarvulisel saami perel kulus äraelamiseks umbkaudu üks põhjapõder nädalas. Kui elatuti ainult põdrakasvatusest, pidi kari olema vähemalt kolmesajapealine. Põhjapõtru tapeti enamasti sügisest kevadtalveni. Jõulu- ja uusaasta paiku toimunud suurema põhjapõtrade veristamisega varuti kevadeks liha ja muid lihasaadusi. Veekogude ääres elavate saamide peamiseks elatusalaks kujunes kalastamine, Põhja-Jäämere-äärsetel aladel ka vaala- ja hülgepüük. Uusasukatest naabritelt võtsid piimakarja- ja lambakasvatuse ning põllumajanduse üle peamiselt kalastajatest saamid. Suhteliselt hiljuti hakati kasvatama naereid, hiljem kartuleid. Põhjapõdraliha vastu vahetati koduloomade saadusi, peamiselt veise- ja lambaliha. Kalastajatel oli omakorda võimalus
„sarvilisi lennutamata“? • Kui teadlik te olete sellest, kuidas te tavapäraselt trotslike õpilastega suhtlete – sündmuste Rühm õpilasi arutleb värske „f__ing filmi üle“, mida nad hiljuti nägid; mingi märulit täis põnevik tulipunktis? tõsise sandistamisega, veristamisega ja põhjuseta... (mingi põhjuseta õigupoolest). Iseloomus- tavaid kirjeldusi võis kuulda mitme meetri kaugusele. Sellest pole kasu, kui õpetaja süüdistades • Kas te korraldate trotslike õpilastega alati järelkohtumise (pärast aja mahavõtmist või moraali loeb: „Hei!! Ma kuulsin iga sõna, mis te laususite!! Kas te nii räägitegi kodus ka – räägite kogenuma kolleegi või tugitöötaja juurde saatmist)? või? Te õudsed elukad!
annaabi.ee 
